See oli mõni päev tagasi, kui ma meenutasin ülikooliaega. Jõin kohvi ja meelde tuli ülikooli söökla, kus odava raha eest anti mulgikapsaid. Ma sõin neid koos Lindaga. Nüüd me istume igaüks oma urus ja tegeleme sellega, mis võimalik. Mõnikord ka suhtleme, aga siiski tundub, et rohkem valutame konte ja lakume haavu, millest ei taha ju nii väga rääkida. Aga võibolla on just vastupidi, et oleme avastanud suure varanduse või tarkuse ja sellest ka nagu ei taha rääkida. Äkki võetakse käest!
Mina näen kõige rohkem Karl Klausi, õigemini arvuti teadet tema sisselogimisest või arvutis olemisest. Mõnikord me ka räägime. Olgu siis seekord tervitatud kõik vaikijad lisaks Klausile ja ka need, kes on teisele poole läinud, Rutt meenub mulle kõige sagedamini. Ka Arvo, sest ma ei saa senini aru, miks see auto temaga pidi kokku saama. Ja Gabu, kes enne minekut pidas hoolega oma sünnipäeva, ehk jättis jumalaga.
Olge siis kõik tervitatud! Ja nii õnnelikud, kui te vähegi suudate.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar