Vaikne nädal

Suur reede - liikuv püha, kuulub suure nädala sisse - Kristuse kannatusnädal. Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks.



Palmipuudepühal ratsutas Jeesus eesli seljas Jeerusalemma. Paljud juudid rändasid pühasse linna, et tähistada üheskoos paasapüha. Inimesed tervitasid Jeesust nagu kuningat ning asetasid ta teele riideid ja palmilehti.

Suur neljapäev. Sel päeval meenutatakse sündmust, mida tuntakse püha õhtusöömaaja nime all, kui Jeesus sõi viimast korda koos oma jüngritega. Enne söömaaega pesi Jeesus oma jüngritel jalgu. Taolist tööd tegid tavaliselt kõige madalamad teenijad. Jeesus näitas sellega, et ta on tulnud inimesi teenima ning ta tahtis, et ka tema järgijad teeksid nõnda. Püha õhtusöömaaeg leidis aset päev enne Jeesuse risti löömist. Söömaajal murdis Jeesus leiba, valas veini ning andis seda oma jüngritele, käskides neil seda teha, et teda mälestada. Jeesus ennustas ette oma ristilöömist ning ütles, et üks tema lähimatest sõpradest (jüngritest) reedab tema. Neljapäeva õhtul läks Jeesus oma jüngritega Ketsemani aeda palvetama. Seal võtsid sõdurid Jeesuse kinni, kinnivõtjatele näitas teed üks Jeesuse jüngreist - Juudas Iskariot.

Suur reede. Sel päeval oli Jeesus juudi preestrite ning hiljem ka Rooma maavalitseja Pilaatuse kohtu ees. Kuigi Pilaatus ei leidnud tal süüd, mõisteti ta siiski surma ristilöömise läbi. Veidi hiljem sel päeval, peale seda, kui Jeesust oli pilgatud ja pekstud, naelutati ta lõpuks ristile. Jeesus suri pärastlõunal, ta ihu võeti ristilt ning pandi hauda, mida valvasid sõdurid.

Kristlased usuvad, et Jeesus suri suurel reedel nende eest. Tänapäeval on suur reede kurbuse ja tänulikkuse püha. See on eriline aeg andestuse palumiseks. Sellel päeval peetakse mõnel pool koguni mitu jumalateenistust. Kirikus kasutatakse palju musta värvi. Seda päeva nähakse leinamise ajana.

Vaikne laupäev. Laupäeval ei läinud keegi valvatud haua juurde, sest oli juutide puhkepäev, mil ei tohtinud liikuda.

Ülestõusmispüha. Kristlased usuvad, et sellel päeval Jeesus tõusis surnuist üles. Jeesus kõneles oma jüngritele, et ta lüüakse risti ning kolmandal päeval ta tõuseb surnuist. Pühapäev oligi ristilöömisest kolmas päev. Piiblilugu kõneleb, et pühapäeva hommikul läksid naised ja hiljem ka mõned jüngrid hauale ning avastasid, et see on tühi. Nad arvasid algul, et ihu on varastatud, kuid hiljem Jeesus ilmutas end neile ning kõneles nendega, näidates, et on elus. Kristlased usuvad, et surnuist ülestõusmisega Jeesus võitis surma ja patu ning surma ei pea enam kartma. Ülestõusmispüha on rõõmu, uue elu ja lootuse püha. Selle sümboliks on saanud värviküllaselt kaunistatud munad - tärkav elu.

Kirikutes peetakse seda püha eriliseks rõõmupühaks. Enne tumedaks ehitud kirikud kaunistatakse rõõmsaks. Mõnedes kirikutes on jumalateenistused väga vara hommikul, ortodoksi kirikus koguni öösel. Lauldakse rõõmsaid laule ning soovitakse üksteisele häid pühi.

Ülestõusmispühade puhul on tegemist kirikuaasta kõige olulisema pühaga. Ülestõusmispühad on ka esimene ja vanim püha, mida kirik hakkas algusest peale pidama.

See jutt on võetud TTÜ Tallinna Kolledži lehelt, link on printimise nupu all.